Dombrovskis: Kreeka võlakergendus laualt maas

Sellise kergenduse eeltingimus oli, et Kreeka lõpetab edukalt euroala finantsstabiilsuse fondist EFSF saadud teise laenuprogrammi. Programm aegus aga 30. juunil ilma eduka lõputa. „Seda pakkumist laual enam ei ole,“ ütles Dombrovskis täna ajakirjanikele.

Nüüd on Kreeka esitanud uue taotluse uueks abiprogrammiks euroala alalisest päästemehhanismist ESM. Kõneluste alustamise abi tingimuste üle peab ESMi reeglite järgi otsustama kõigepealt eurogrupp. Homseks on kavandatud nii euroala rahandusministrite kui ka valitsusjuhtide kohtumine. Komisjon saab alustada Kreekaga kõnelusi alles uue mandaadi saamise järel. Sellisel juhul tuleb teha ka uus analüüs Kreeka võlgade jätkusuutlikkuse kohta, et tagada Kreekale adekvaatne finantseering, möönis Dombrovskis.

Asepresident naeris välja ajakirjanike küsimuse kuulduste kohta, et Euroopa Komisjon üritas tagasi hoida Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu avaldamist Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkusele. See jõudis avalikkuse ette läinud nädalal vahetult enne Kreeka referendumit. IMFi raport toetab Kreeka valitsuse põhinõudmist, et Kreeka laenukoorem pole praegusel kujul jätkusuutlik ning riik vajab võlakergendust. „IMF ei pea Euroopa Komisjonile aru andma,“ tõrjus Dombrovskis.

Ta ütles, et Euroopa Komisjon respekteerib Kreeka rahva otsust, kuid „ei“ referendumil on teinud lahenduse leidmise keerulisemaks. Samuti meenutas ta, et referendumil esitatud küsimus ei olnud korrektne ei faktiliselt ega juriidiliselt, kuna puudutas juba aegunud abiprogrammi ja tegelikult alles kokku leppimata tingimusi.

Dombrovskis kordas, et Kreeka koht oli ja on rahaliidus, kuid toonitas, et Kreeka valitsusel tuleb ausalt oma rahvale rääkida võimalike otsuste tagajärgedest. Samuti toonitas Dombrovskis, et ülejäänud rahaliidu stabiilsus ei ole kahtluse all.

Komisjon on jätkuvalt valmis kõnelustel vahemees olema, kuid ootab nüüd selleks kõigepealt eurogrupilt uut mandaati.